Sellise häire peale võetakse ilming –
Eesti puhul siis kinnisvara hinnad ja palgakasv lähema vaatluse alla, et selgitada välja, kas ja kui tõsise probleemiga on tegemist ning kas selle arstimiseks oleks vaja poliitikat muuta.
„Kiire
palgakasvu jätkumine võib negatiivselt mõjutada kulutaseme konkurentsivõimet,“ kirjutab Komisjon oma raportis Eesti kohta, märkides, et kiire palgakasvu on tinginud tööjõupuudus ja sisenõudlusest kannustatud majanduskasv, ent jätkuvalt ka järelevõtmine kõrgema arengutasemega riikidele.
Palgakasv ja soodsad laenutingimused on kannustanud
kinnisvarahindade tõusu, mis on kiire eriti pealinna piirkonnas. Samas – kinnisvarasektoris tegid hinnad Eestis kriisi ajal tugeva korrektsiooni – nii ei pruugi praegune hinnatõusu tempo veel enesest suurt riski kujutada.
Kokkuvõttes juhib Komisjon tähelepanu, et Eesti majanduses on taas tekkinud ohu märgid, mis vajavad lähemat uurimist, et need jälle järsku korrektsiooni kaasa ei tooks. Selguse, kui tõsine probleem on, annab komisjon kevadeks.